Rääkisin Kauksi laagris veidi emotsioonist nimega Saudade / Igatsus, mis annab capoeirale selle õige hinguse - kõigil on midagi, mida nad taga igatsevad, olgu see vanad head ajad, kodumaa, armastus, noorus jne - ning kui see tunne panna berimbausse ning ladainhasse, siis oskaja käes kõlavad need nii, et kananahk tuleb peale. Capoeira é pra matar saudade / Capoeira on igatsuse peletamiseks - siin on kaks üksteist täiendavat poolust: roda, milles mängides lõbutsetakse hetkes, ning laul, mis laseb läbi elada juba olnut. Mõlemad - nii lõbu kui kurbus - on suur osa meie elust, pole ime siis, et capoeira võrdub paljude jaoks eluga.

Nagu ütleb Tom Jobimi ja Vinicius de Moraesi laul:
Tristeza não tem fim / Kurbusel pole lõppu
Felicidade sim / Õnnel küll

Teema illustreerimiseks veel üks ladainha, seekord Mestrando Charmi Saudade:

Quem inventou a distância / Kes mõtles välja vahemaa
Não conhecia a saudade / Ei teadnud, mis on igatsus
É você lá no sertão / See on see, kui sina oled sertãos
Seu bem lá na cidade / Sinu armas aga linnas
Nos dias de aperreio / Päevil, kui olen ärritunud
Pouca coisa me consola / Lohutavad mind vähesed asjad
É o canto da juriti / Nagu juriti laul
Os velhos contando história / Vanad mehed rääkimas lugusid
A saudade é passageira / Igatsus on rännumees
Deixa as marcas e vai se embora / Ta jätab oma jäljed ja läheb minema
Até mesmo um bom vaqueiro / Isegi hea lehmaajaja
Se atropeça nas esporas / Komistab oma kannustes
A saudade quando bate / Kui igatsus tabab
Ela entristece o cidadão / Kurvastab see inimest
Mas com a ginga de corpo / Ent keha kõigutades
Eu já joguei ela no chão / Raputasin selle maha
Eu passei por cima dela / Ma ei pannud seda tähelegi
Aprendi essa lição / Läbisin selle õppetunni

Saudade on teemaks ka M Toni ladainhas, mis sai juba varem kirja pandud:
http://svencapoeira.blogspot.com/2008/06/capoeira-poeemid-8.html

Viimaseks veel üks hea lugu Arsenalilt:

19. juuni postituses Loomaaed (vt kommentaare!) tekkis uusi pretendeerijaid võidule lindude kategoorias:

Lindude poolt Iúna
Näitas õige suuna

Õnnitleme!

Kindlasti lugege väga huvitavaid intervjuusid vanade meistritega: SIIN

M Amen Santo (jah, seesama, kes õpetas Marc Dacascost olema capoeira-mees filmi Only the Strong jaoks) õpilane Prof Versatil on moslem ja Õpetlane. See kord lahkab ta oskuslikult vana head Mis-ühele-lubatud-see-teisele-keelatud-teemat ja küsimus on selles, kas moslem võib capoeiraga tegeleda. Võime laiendada küsimuse ka selliselt: kas mittekatoliiklasest mittebrasiillane võib capoeiraga tegeleda, ilma et ta tunduks "valitud rahva" silmis naeruväärne? Järgnev tekst on kopeeritud capoeira.com-ist ja keskendub capoeira verbaal-musikaal-spirituaalsele osale, mis erinevalt füüsilisest ei ole õnneks (veel) kistud sajasse eri suunda ja tuhandetesse vaidlustesse eesmärgiga leida kõige õigem tõde. Kui mõni autoriteetne meister annaks loa/näitaks ette, kuidas lahedalt laulda inglise vms keeles, siis oleks tagajärg kergelt öeldes huvitav (üks seda juba tegi, aga õnneks elab ta Austraalias :P). Nüüd siis sellest, mis vahe on laulmiselt ja palvel.

The most important thing is this. Nothing in Islam hapens without Nia (intent of the doer) and is not valid without Ikhlass (sincerity of intent). Why is this important? I have always heard the question '"So what about if someone starts singing a song about dona Maria or about the Orixa Ogum, clearly religious figures from religions other than Islam?" My answer comes in the form of a question "When is the last time that you prayed to Allah by accident? When is the last time that you saw a non-muslim make Salat accidentally for that matter?" It does not and cannot happen because in order to pray to someone, be it Allah or Obatala, you must clearly intend to do so. So much so that some muslims believe that their prayers are only accepted if they vocally pronounce their intent to do so before making Salat. It is impossible to accidently pray to a diety or idol if you do not intend to. The thing that people have to really be careful of is where their intentions lie. For instance when people talk about how much they pray or give money or when they are afraid to let people know that they missed a day of fasting, all because they are fearing being judged by other Muslims. This is a minor shirk because for Muslims, our hopes and fears should be tied to Allah, not the opinon of the Muslim next door. This creates a very simple relationship. If you are singing a song about dona Maria because you want to sing a song about dona Maria, that's what you are doing, period. If you are singing "e ogum ie" because you like the way that Mestre Suassuna sings it, then you are doing just that, singing it. If you want to pray to Yemanja, then you sing a song about a sereia in hommage, then you are praying to Yemanja. On the other hand I could sing that song right along with you and if my intention is to sing a song, then that, according to the basic and incontravertible tennates of Islam is exactly what I am doing, singing a song.

Ma nüüd täpselt ei teagi, kas on tegemist M Sombra, M Beija-Flori või kellegi teise loodud lauluga, aga pärit on see esimese kahe poolt juhitud grupi Senzala dos Santose salvestatud esimeselt plaadilt. Ühtlasi on see esimene ladainha, mida õppisin esitama, nii et kes soovib, võib teha sama. Samas tõele au andes esitan ma seda pigem kui laulu, mitte oma uskumuste kinnitust, seega tunnen end vabamalt lauldes mõnd muud ladainhat. Sellest dilemmast olen juba varem veidi kirjutanud, aga varsti panen üles veel ühe olulise kirjutise prof Versatililt.

Minha fé em Deus é grande / Mu usk Jumalasse on suur
é grande como o universo / on suur nagu universum
Na roda da Capoeira / Capoeira rodas
A proteção a Deus eu peço / palun Jumalalt kaitset
Na corda do berimbau / Berimbau keelel
O meu nome eu vou falar / Oma nime ma ütlen
Eu me chamo o passado / Ma kutsun end minevikuks
Do futuro bem presente / Tulevikust, mis kohal
Viva a Deus lá nas alturas / Elagu Jumal kõrges
Deu Capoeira para gente / Ta andis meile Capoeira
Camarà!