Kuvatud on postitused sildiga Terad. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Terad. Kuva kõik postitused

Mestre tunnistab

"Ma armastan capoeirat. Armastan nii palju, et kui keegi oleks suremas ja tal oleks vaja küünalt ning mind saadetaks üht talle ostma... Kui ma kuuleks gungat mängimas... Heakene küll, siis ta sureks. Ilma küünlata."

M Qerson Quadrado

Mestre vestleb

"Selle akrobaatika-osaga capoeiras võib lõpu teha, selle capoeira-akrobaatikaga. Akrobaatika-asja pole olemas. Tead, mida ma tahan näha? Autentsust. Teadmisi, osavust, malíciat, väledust. Akrobaatika... On olemas ainult üks capoeira, see on angola. Ära pulli või ma äsan sulle jalutuskepiga. Ära naera, poiss. Sina oled kole ja mina olen ilus."

Antônio da Conceição Morais - M Caiçara

Hea tsitaat

Capoeira Angola

Practitioners of the older style of capoeira, commonly referred to as "Angola" style, felt an essential aspect of the art was being lost as the Regional style spread and flourished under Bimba and his students. To them, Capoeira was losing its roots and connections to the past by over - emphasizing the sport and exercise aspects of the practice. In contrast, they highlighted capoeira as an art form where the music and playful movements were a key to understanding the true nature and spirit of capoeira - an expression of a people in a struggle for freedom and self knowledge.

http://www.abadacapoeira.com/html/cap.html


M Edna Lima

Feil=ok

"Loomulikult olid vead vajalikud, et üritusel oleksid normaalsete inimeste poolt organiseeritud ürituse tunnused, aga lubame, et järgmise ürituse vead saavad olema teistsugused. Samu pole mõtet korrata."

M Moraes oma grupi GCAP 30. aasta tähistamisest

2010eira

Uue aasta esimene blogimisväärne mõte tundub olema selline:

"Pole mõtet diskuteerida idioodiga. Ta tõmbab su oma tasemele ja võidab tänu kogemusele."

M Moraes tsiteeris kunagi seda

Mõte

"Capoeirista on rahulik. Aeglane on angoleiro jaoks ikka veel liiga kiire."

Mestre Curió

Diip

Ehkki meie kõigi poolt orjastatud, on CAPOEIRA VABAM kui kunagi varem.

Nato Azevedo (poeet ja capoeira-armastaja)

Tikud ja küünlad

M Moraes, kes 80-ndatel aitas capoeira angolat varjusurmast välja tuua, kirjutab oma vastloodud blogis:

Kujutagem ette, et pillimängijad on "tikud" ja pillide mängimise ning laulmise (ladainha) alustamine sümboliseerib nende tikkude põlema tõmbamist. "Küünlad", mis rodat ääristavad, hakkavad saama "soojusenergiat" ja süttivad põlema - see sümboliseerib ladainhale ja corridole vastamist. Loogiliselt võttes need kaks "küünalt", mis on "tikkudele" kõige lähemad, saavad rohkem energiat kui teised, mille tulemuseks on nende sulamine ja sellele järgnev kokkusulamine, mis võib mittemõistjatele teha raskeks aru saada, mis tegelikult toimub roda keskel nende kahe "sulava" küünlaga.
Capoeira roda sümboolsed elemendid on kõigile kasutamiseks. Väljakutse on suutlikkuses muuta need elemendid energiaks, et stimuleerida transsi.

5 min vs ∞

Parem küsida ja paista rumal 5 minutit kui mitte küsida ja olla rumal kogu elu.

M Cobra Mansa tsiteerimas hiina kõnekäändu

Respekt, Rütm, Rituaal

Capoeira kirjutatakse ühe r-ga, aga seda praktiseeritakse kolmega: Respekt, Rütm ja Rituaal

M Decânio, M Bimba õpilane

Mõttetera

Laulja peaks kiirgama capoeira-fiilingut.

M Moraes

Pajatus

Legendaarne Mestre Canseira pajatab (kuupäeva pole, aga tundub, et hiljuti):

"20 aastat tagasi oli Capoeira vägivaldne, brutaalne, aga selles polnud pahatahtlikkust. Teiste sõnadega: capoeiristad lõid üksteist, tõmbasid üksteist pikali, said tappa, aga kõik juhtus rodas; kui nad rodast lahkusid, embasid nad üksteist, lubades treenida järgmise kohtumiseni. See oli võrdsete võitlus ilma et vastase füüsist oleks kahjustatud.

"Tänapäeval on Capoeira palju muutunud. See fokusseerub asja sportlikule ja atleetilisele küljele, aga negatiivses mõttes, sest tänane capoeirista kavatseb minna rodasse pahatahtlike plaanidega, mille põhjused peituvad tihti lahendamata isiklikes probleemides ja kaugeneb nii Capoeira põhimõtetest... neil päevil praktiseerib capoeirista teisi võitluskunste ja tahab neid kasutada koos Capoeiraga. Kui ta ei suuda oma vastasest üle olla, võtab ta appi käelöögid ja haarded...

"Nüüdisajal on olnud isegi juhtumeid, kus pärast Capoeira-mängu ähvardab allajäänud mängija oponenti tulirelvaga. Capoeira ise ei ole tegelikult palju muutunud, see on läbi teinud oma loomuliku evolutsiooni alates Pastinha, Bimba, Canjiquinha ja paljude teiste ajast. Muutus on toimunud inimmõisuses."


Mestre Canseira väljaöeldu on tegelikult Mestre Pastinha sõnade ümberjutustamine. Pastinha rääkis, milline peaks capoeirista oma käitumiselt olema (tõlkisin kusagil varasemas postituses), aga et tänapäeval on pilt olulisem, kui sõna, siis pole enamusel aega kirjapandud põhiväärtustesse süüvida.
Paljud capoeiristad on neile omaseks peetava kavaluse (elutarkuse, ettenägemisvõime ja oskuse manipuleerida) viinud uutesse sfääridesse: salakavalusse, silmakirjalikkusesse ja eneseupitamisse. Teiste arvelt enese paremaks tegemine ei käi ainult rodas, vaid üha rohkem selja taga väljaspool rodat.

Usalda vana kooli ;)

Paar mõttetera

Aastate jooksul olen jõudnud selliste järelduste ja tõdedeni:

1) Capoeira ei ole efektiivsem võitluskunst võrreldes teiste võitluskunstidega. Oluline on vaid see, kui hea oled sa võrreldes teise capoeiristaga. Võrdlemine paneb pingutama paremuse poole.

2) Capoeirista ei ole milleski automaatselt parem inimene, kui teised. Läbi capoeira on võimalik ennast arendada.

3) Capoeira tekitab sõltuvust. Kui seda kontrollida, ei ole sa kunagi üksi.

Üks pole teine


Sai kirjutatud, et capoeiraga tegelemine ei sunni peale religiooni. Aitab, kui suudad mõista ja kaasa mõelda, miks mingi asi capoeiras vajalik oli või on.

Sellest ka hoiatus, et ei ole mõtet endale valetada arvates, et järgides seda või toda lähenemist elule, tuleb teist parem capoeirista. Keegi, kelle arvamus loeb, ei ole öelnud, et capoeira oleks mingilgi määral seotud, mõjutatud või mõistetud paremini hipide, rastafaride või taimetoitlaste poolt. Capoeira on capoeira ja ei savu, pikad juuksed, pesematus, regemuss, rastad, puhas organism ega tahtmatus kärbselegi liiga teha ei aita teil päevagi capoeira-teadmiste omandamises vahele jätta.

Nii et palun mitte segi ajada. Inimene võib olla, kesiganes tahab, kuid võiks teada ka oma elufilosoofia(te) piire.


Jogo bonito que eu quero ver / Ilusat mängu tahan ma näha
A capoeira não é karatê / Capoeira ei ole karate

Pealt kullakarvaline, seest siiruviiruline

Tänapäevane Capoeira sarnaneb noorele ilusale naisele, kes loomulikult haarab igaühe tähelepanu, ehkki ta on täiesti sisutühi. Samal ajal oli vana aja traditsiooniline Capoeira sarnasem lihtrahva hulgast pärit naisele, kes esmapilgul ei paista välja, kuid sellele vaatamata omab tõelisemat ja sügavamat ilu, mida ainult teravama tunnetusega inimesed suudavad koheselt tajuda.

M Bola Sete

Mõttetera 2

Capoeirat mängivad pättidest džentelmänid

Mõttetera

Capoeirat mängivad džentelmänidest pätid

Hing vs keha

Capoeirat mängitakse hingega, mitte kehaga.

Mestre Manoel

Teras vs teemant

Capoeirista oma algolluses on süsinik. Grafiit, mis esimeste gingadega kirjutab oma varesejalad kordumatule valgele rodale.

Edasi läheb ta valukotta, kus ta segatakse ülekaalukalt üldlevinud rauaga või maapõue, milles mõjuvad talle lõpmatud ja vääramatud jõud.

Paari aasta pärast on ta vähemaksev koopia suures konstruktsioonis, mis hoiab teiste omasugustega koos pika-pika torni ehitamiseks vajalikke tellinguid. Või naudib ta siiani talle ühtlaselt tulevat jõudu, väärtust ja ilu, et ühel kaugel hetkel hakata silmipimestavalt briljandina särama ülima teadvuse kaela ehtiva kee lülina.

Millisest capoeiristast saab teras, millisest teemant või briljant, milline jääbki ainult grafiidiks, seda ei tea isegi mitte suurim teadvus.